ЛАБОРАТОРИЯ ИНФОРМАЦИОННЫХ ТЕХНОЛОГИЙ

О сайте Программы и тексты Словари Учебники Календарь Ссылки Контакт
Версия сайта для для мобильных телефонов
Tänäpäi on toinargi, 23. sulakuudu 2024


Учебник PAGIZEMMO KARJALAKSE.
Автор Ольга Жаринова

TERVEH TULLA KARJALAH.
ДОБРО ПОЖАЛОВАТЬ В КАРЕЛИЮ





Karjalan tazavallan muantiijot


Karjalan tazavaldu on sijoitunnuh Ven'an luohdehes da kuuluu Ven'an Federatsien luodehfederaalizeh piirikundah. Pohjozes sen rajannu on Murmanskan aloveh, suves - Leningraduan da Vologdan alovehet, päivännouzus - Arhangelin aloveh. Koillizes Karjalan tazavaldu rajoittuu Vienanmereh. Päivänlaskupuoles Karjalal on 798 km rajua Suomenke.
Karjalan tazavallan piduhus pohjozes suveh on 660 km, levevys - 424 km. Korgein kohtu on Nuorunen tunturi (mägi) - 576,7 metrii. Karjalan Petroskoi - piälinnas Moskovassah on 925 km, Piiterissah - 401 km, Murmanskassah - 1050 km, Helsinkissah - 703 km.
Karjalan tazavallan pinduala on 180 500 nellikkökilometrii, se on 1,06% Ven'an Federatsien pindualas da läs puoldu Suomen pindualua. Enämbi puoldu Karjalan tazavallan alovehtu on mečät, nelläs vuitti on vienvallas, viijendes on suoloil. Niittymuadu on vai 1% pindualas.
Karjal sijoittuu 60-70 pohjozen levevyspiirilöin välil. Tazavallan ilmastuo vaikutetah Arktiekku da Pohjois-Atlantiekku. Talvel keskilämbötila on -13°C, kezäl keskilämbötila on +14-16°C. Pohjois - da Suvi-Karjalas vuvven vihmumiäry vaihteleh 450 da 740 millimetrien välil. Keskimiärine ilmanpaino Karjalas on 748-758 elohobjumilimetrii.




Karjalan järvet da jovet. Озёра и реки Карелии


Karjalua tundietah muailmas järvien luvus. Niidy tottugi on äijy – 61100, sanotah, järvie on muga äijy, ga joga kolmensugupolven perehele roihes yksi järvi. Karjalas järvie on kaikenmostu: pienes lammis algajen Euroupan suurembih järvih – Luadogah da Oniegah loppujen.
Luadogu on Euruopan suurin järvi. Muailmantilastos se on kuvvendeltostu sijal. Luadogah synnyttäs Suomen kaikkien järvien viet. Sen pinduala on 17 700 nellikkökilometrii, syvin kohtu on 225 metrii. Luadogal on enämbi 650 suardu. Järves lähtöy Neva-jogi, kudai laskehes Suomenlahteh.
Oniegujärven pinduala on 9894 nellikkökilometrii, sen syvin kohtu on 120 metrii. Järvel on 1369 suardu. Oniegujärvi laskehes Syvärin kauti Luagogah. Oniegu yhtyy Vienanmereh, Itämereh da Volgan kauti Kaspienmereh.
Toizih suurih Karjalan järvih kuulutah Uikujärvi, Siesjärvi, Siämärvi, Piäjärvi, Tuoppajärvi imi.
Karjalas on 23 600 jogie, kudamien yhtehine piduhus on 83 000 kilometrii. Kaikis pitkimät jovet ollah Vodla (400 km), Suna (280 km), Kovda (233 km), Kemi (191 km). On olemas mostu jogie, kudaimen piduhus on vai 10 km.
Karjalan järvet da jovet kuulutah yhteh. Järvien oza jogien piduhukses suau olla 6-50%, toiči kai 90%, sendäh ku Karjalas on erinomaine ”jogi-järvi” sistiemu, mostu ei ole toizis Ven'an alovehis.
Karjalan jovet ollah virduajat da koskekkahat. Kuulužu on Sunajoves olii Kivačču-koski, kudaman korgevus on 10,7 metrii. Vaiku Karjalas on korgiembuagi koskie, ezimerkikse, Vig-joven Suurikoski on 18 metrin korgevuttu. Joga joves on oma koski, kuduah suau kodvan kaččuo da ihastella.




Karjalan kazvis- da elättimuailmu. Растительный и животный мир Карелии


Karjalan muapindu on 55% peitetty mečäl. Kaikkiedah tazavallan meččypindualoh kuuluu 9,1 miljounua gektuarua. Karjalaine meččy on segameččy, tiä kazvau havu- da lehtipuudu. Tavallizet puut ollah pedäi, kuuzi da koivu, kazvau myös huabua, leppiä, pajuu, pihläidy da tuomie. Havupuuloin rinnal kazvau kadai da kanabro. Suvi-Karjalas suau nähtä lehtikuuzii, vuahterii, lehmuksii. Karjalan suurin puu on Martsialnyje vody-parandolan lähäl kazvaju 300-vuodine lehmus, kudaman korgevus on 30 metrii, ymbärysmittua se on 150 sm. Karjalas kazvau vizakoivu.
Mečät da suot ollah Karjalas rinnakkai. Suurin suo on 20 000 gektuarine Ypävyssuo Kalevalan piiris. Vardoittavu suurin suo on Kalevalan da Kemin piirilöin rajal olii läs 9000-vuodine Zapovednoje-suo, sen pinduala on 1371 gektuarua.
Karjalan kazvismuailmu on ylen rikas: 1200 luaduu kazvostu, enämbi 400 eri sammaldu, 9000 luaduu jägäliä. Mečis da suoloil kazvau 17 luaduu marjua: must'oidu, buolua, garbaluo, vagoidu, juomoidu, šluboidu imi. Suoloil kazvau valgiedu sammaldu, kurrenpelvastu, ruožmeheiniä da šaraheiniä. Mečis myös kazvau äijy siendy da gribua: vahalaukkuu, pilvoidu, rouskusiendy, oravangribua, valgiedu gribua imi. Siendy Karjalas on 272 luaduu, niis syödäviä on 59%, myrkyllisty 8 %.
Tavallizet niittykazvokset Karjalas ollah imiččy, tähkyheiny, hiirenherneh, voikukku, tervuheiny, počinheiny imi.
Karjalan tazavallan eläimistöh kuuluu 370 eläinluaduu. Suurin elätti on hirvi (400 kg), pienin on peldohiiri. Suurii elättilöi myös ollah kondii, poro, meččypočči da hukku, pienembii – mygry, reboi, jänöi, ahmoi, ilves, oravu, lumikko, saukko, majai imi. Karjalan harvinaine elätti on tammihiiri. Luadogas eläy luadogan n'orpu.
Karjalan mečis eläy 285 eri linduluaduu. Täs on äijy linduu, kudamii suau mečastiä: korbimečäs eläy mečoi, koppali, on tedrii da pyydy. On muudugi linduu: piäsköi, čiučoi, varoi, kägöi, kurgi, korbi, tikku, harakku, peiboi, tiaine, käbylindu imi. Vezilindulois kaunehin da joučen.
Karjalan vezistös uidelou 57 eri kalaluaduu: siigu, kuha, haugi, lahnu, ahven, särgi, kiiškoi imi. Lohi eläy 17 joves, Kemis da Uikkujoves. Vezistös eläy myös 100 luaduu böbökkiä. Kaikile tuttavat ollah vezikorendo, liipoi, hämähäkki, edenoi, jumalanlehmäine, čirku da tiozet böbökät. Kezäl kärbäzet, čakat, tihoit, puarmat da toizet syöjät ahtistetah kui elättilöi, mugai ristikanzua. Šižiliškua Karjalan mečis on 3 luaduu, maduo 2 luaduu. Tiä voi nähtä eri löpšöidy, vaskiččua imi.




Kižin suari. Остров Кижи


Kižin muzeisuari kuuluu vuvves 1990 UNESCO:n muailman perindöluvetteluh, se on Karjalan tazavallan kuulužin matkukohtu. Sie sijoittuu Ven'an vahnin vuonnu 1714 rakendettu 22-kuupolline Preobraženskoi kirikkö.
Enzimäine kerdu Kižin pogostua oli mainittu vahnois kniigois vuvvennu 1496. V. 1616 kniigas oli kirjutettu nenga: ”Spasopreobraženskoi puuhine... da puuhine Pokrovskoi lämmin”. 17. vuozisuan allus nämmä kiriköt palettih jyryh. V. 1714 oli loppiettu uvven Preobraženskoin kirikön luadimine. Vuonnu 1764 nostettih Pokrovskoi kirikkö. Vuozinnu 1862-1874 oli rakendettu Kižin pogostan kellojallat. 17. vuozisuan lopul Kižih kuului 30 kyliä: 10 oli Kižin suarel, 20 toizil suariloil.
Suarel on äijy muudugi histouriallistu rakendustu, kuduat ozutetah karjalazien kul'tuuruperindyö. Kižinsuari toimiu histouriallis-arhitektuurizennu da etnografizennu muzeinu.




Valamoinsuaristo. Остров Валаам


Valamoinsuaristo da sen kuulužu Spuassu-Preobraženskoinimine miesluostari ollah Karjalan tazavallan suurembii nähtävyksii. Ven'an prezidentu hyväksi vuonnu 1992 ukuazan, ku Valamoinsuaristuo pietäh Ven'an kanzoin arvokkahannu kul'tuuruperindönny. Valamoin manasterin perustajinnu oldih prepodobnoit Sergii da German. Vahnas kniigas on sanottu nenga: ”Vuonnu 1329 kezäl Valamoinsuarel eli vahnu Jumalan uskoju ristikanzu Sergii. Vuonnu 1393 sinne tuli German”. Pyhien Sergien da Germanan jiännökset ollah nygöi Spuasan Elvyttämizen kirikön al. Valamoin manasteri nouzi omale parahale tazole 19-vuozisuan aigua, konzu sen namesniekannu oli Damaskin. Enimät kiriköt da skiitat, kudamii myö voimmo nähtä nygöigi, oli luajittu silloi. Valamoin syväin sammui 1939-1940 keskitalvel voinan aigua, konzu manuahat Luadogua myö mendih Suomeh. Viijenkymmenen vuvven peräs uvvessah avavui Valamoin manasteri. Vuonnu 1989 suarele tuldih ezmäzet kuuzi manuahua. Jälgimäzien vuozien aigua on kohendettu da pandu kundoh Spuasan Elvyttämizen kirikkö, kaikkien Pyhien, toizin sanojen Valgei da Pyhän Miikulan skiitat da muut časounat.
Karjalan muan rahvahale Valamoinsuari on suuri hengelline keskus. Tiä opastuttih monet tundietut pyhät henget da karjalan muan kirikkölöin da luostariloin perustajat – Alexandr Svirskii, Afanasii Sändemskii, Andrian Ondrusovskii da Jefrosim Sinozerskii.
Virallizen tiedoloin mugah nygöi Karjalan tazavallas on 4500 vardoittavua da eri ohjelmien vuoh säilytettäviä kohtua, kui yksinäzii mustomerkilöi, mugagi kylii da kul'tuurualovehii: arheolougizii, puuhizii rakenduksii, histourien mustomerkilöi, kirikkölöi, luostarii.
Karjalan tazavallan histouriallizen eländytiloin luvetteluh on pandu erähät Priäžän da Suojärven piirilöin kylät: Korza, Lahti, Ruga, Särgilahti imi. Nämis kylis on perindöllisty puuhistu rakenduskandua: vahnoi karjalazii kodiloi, eriluadustu tahnuttu da liäviä, kylyy, riihty. Kylien časounat da mečiköt čomendetah kanzanomazen rakendustaidehen da perindöllizen karjalazen eländykohtien kuvua.




Livvin taloit. Карельские дома


Joga kerdua, kos puuttuu olla vahnas karjalazes kyläs, kodvan kačon kui čuudoh vahnoih taloloih. Kačon da ajattelen: muailmu köyhenöy, kos kaimuau nämät diivot. Pienis kylis niidy nygöi vie voi nähtä – vahnoi, harmavunnuloi, galdariloin da sammaldunnuloin naličniekoin kel. On mostu taloidu erähis suuris kylisgi.
Sadoi vuozii polvi polveh siirryttih srojindun'erot da viizahukset. Ezmäizikse parret vallittih pitkät da šuoriet. Allusparrekse otettih vigzastu da tervastu hongua da mändyy. Suuril kivilöil azetettih ezmäi tuohet, sit pandih alusparret. Parzien keskeh ličattih sammaldu. Enin oza kylii oli järvien da jogiloin rannois: oli kylläl vetty juvva dai sobii huuhtuo, kala pihas. Vetty myö ajeltih venehil da kuuttiloil niitul, marjah, sieneh, vetty myö kul'l'etettih parret kodiloih niškoi da halguogi. Enimät pandih koit očin järveh libo jogeh päi.
Taloit nostettih viiziseinäizet, korgiet, pertin jälles pitkät huonukset. Alapuolel oldih karzinat, sie piettih nagristu, kartohkua. Yläpuolel oldih eländypertit da gorničat. Pertilöin tazol oli senčoi, kus kezil piettih vezipuččiloi, lypsinrengilöi, pihasobii da ligajallaččii. Senčoin bokas – aittu maidopadoin, jauhopuččiloin da komšien kel. Sie piettih voidu da suolattuu kalan mähändiä da vie kuivattuu kalua, iduu da zuuharii vuassah niškoi. Aitan rinnal erähil oldih bokkupertit.
Senčoloin jälles oldih pitkät saruat. Sie peräčuppulois piettih sablahii, ylänäh puuloil heiniä da olgie. Oli ruuhen čuppugi. Puuloil riputtih vastat kylyh dai lattien pyhkindäh näh. Seinii myö puunuaglois riputtih länget, suičet, vembelet, ohjakset, stoikat, haravat, heinyhangot. Muasteriloil sarualoil oldiih verstakat, brujat kaikkeh näh. Sie luajittih talvel venehii, regilöi, kodikaluloi. Pahah siäh niškoi voidih pidiä zuapastu kuivua halguo. Sie oligi louhinduhuuhmar petkelen kel. Sarual oldihgi ulgopaikat, ei pidänyh varata vihmua ni tuhuu. Kai, midä pidi ristikanzal eläjes, livvin talolois oli seinien sydämes. Putin karjalastu taloidu ei olluh ilmai saraipordahii. Niidy myö hevot viettih sarail heiny- da halgoregi.
Sarualoin ual oldih lehmien da poččiloin tahnuot, lambahien liävät da kon'ušit. Žiivatoil heiniä da olgie annettih sarailoukkoloispäi, kuduat oldih leikattu juuri heinysoimien piäl. Juomizii tahnuoh kannettih syväinpordahii myö da kuattih sie puukartoih.
Ukset kois oldih madalat, ikkunat pienet – vähembi tulou viluu. Joga talois oli kaksi yhtenmostu kohtua: suures čupus obrazat da syväinseinän čupus päčči. Silmii ristittih huondeksel, enne syöndiä, ruadoh lähtijes da muata vierties.
Oččuseinän da ulgobokkuseinän myödäh oldih levielöis da järielöis lahkolois luajitut laučat. Stolat luajittih piduličat, järies struugatus da hiekal hierotus koivuizes lavvas. Stolii piettih suures čupus dai keski-ikkunan kohtal. Laučoin ližäkse piettih leveisorkastu skamn'ua. Bohatembil oli puolikymmen stuulua.
Uksiseiniä myö oldih käziaštiet – puuhizet libo vaskizet. Ligavezih näh käziaštien ual seizoi kolme-n'ellijalgaine luahkan'n'u. Ylembä vuarnas riputtih käzirivut.
Ielleh keskiseiniä myö meijän kylis oldih kanankovat – kutkat. Niis piettih kanoi. Kutkan piälys pädi keitinpuolen stolakse, kudual puaksuh seizoi taigin. Seinäl, kutkan piäl, oldih rundugat torielkoih da bl'udčih näh. Čupus seizoi puuhine vezipučči, rannas ripui puuhine libo vaskine kauhu, kudual sai juvva vettygi.
Päčispäi poikin dai pitkizin pertii oldih orret. Sinne nostettih jauhosielikanzi, tuohine suolukomšaine, pastajes sul'činan kuoret da piirait, erähis talolois leivät dai savistaučat hapainmaijon kel.
Oččuseinän da syväin seinän čupus oldih puukravatit, kudualoil enimis talolois muattih buabat. Kravatin ies ripui rihmois kätkyt, kuduas buabat liikutettih ei yksi polvi bunukkoi. Talviloil bokkuseinän mugah pandih kangas, sen rinnal rukki – langoi kierdiä.
Minun mustamal jo oldih kerasinlampat, onnuako ylen puaksuh poltettih tuohustu. Päčillyö, kus oli ildu – da huondesruaduo, poltettih päriedy: pandih čingah – yksi palau, konzu rubieu loppumah, sen n'učan sijah pandih uuzi.
Puolimetrii levevyöt järiet latelahkot enne hierottih čuurul, a nygöi ruvettih kruassimah. Pruazniekkoinnu lattiel pandih hurstit.
Oma elaigu oli päčil. Sie talvel muattih pienet lapset. Vahnembatgi nouzeteltih päčil luuloi lämmittämäh. Äijäs talois vahnembat lapset muattih lattiel, heile päčil lämmitettih olgiposteli. Kattavuttih net lapset tilkuod'd'ualoil libo katuhkoil.
Päčin kolpakol da seinän välis oldih koukot, leibylabjat, šiižmat, pyhkindyhavut. Liežman ual tulehmo rauduvivun kel kattilal keittämizih näh. Tulehmon rinnal štägän riehtiläl midä keittiä da pastua. Onnuako enin oza syömizii keitettih päčis. Pliittoi ruvettih luadimah vaiku kolhozoin aigah enne voinua.
Stolal oli kalariehtil, pyhinpäivin – piiraijuodu. Joga syöndykerdua stolal nostettih samvuaru, sen ies istui emändy. Rokkua puuluzikoil särvettih kai pereh yhtes juvvas. Riepoi, vuassu, maido juodih stavčois. Hapainmaiduo särvettih luzikoil.
Käzii pyhkittih käziribuh. Pruazniekkupäivin stola katettih pyhkimel, gostil annettih polvil paltinkäzipaikku – yhtehine joga stolan čural. Čuajuu valettih bl'udsih da juodih puhundan kel. Zuaharii, kos oli, annettih vai palaizin zuaharničaspäi, kudai piihtien kel seizoi keski stolat. Talolois oldih koufeiniekatgi, ga koufeidu tsikorien kel juodih harvah. Viinua pruazniekoinnu juodih pienil stopkaizil. Minun aigah jo äijäs talois oldih čuasut giir'oin kel.
Gorničas muattih nuorembat ižändy da emändy. Sie oli ležanku. Kravattiloil oli kolmin-n'ellin pieluksin, poštelil kois kuvottu pelvashurstine. Gorničois piettih sundugoi da kamodoi, niis kaikenmostu sobua, käzipaikkua da uuttu hurstistu. Kamodan piäl voi olla asteškuappu, kuduas piettih parembi kuppiloi, stopkii, pienii luzikkaizii da vilkoi gostih niškoi. Sie oli erähil viinuzuapastugi.
Gorničoin seinil oldih zirkalot da vahnembien fotokartočkat. Iče seinät voidih olla kleityt vahnoil gazietoil, bohatembil špalieril. Suuris pertilöis seinät enimytten oldih struugatut da vestettyt.

Aleksandr Volkov